Tere Jana, ma ka üks Eesti laiguline, tegelikult olen kaotanud juuksed totaalselt, kulmud sain taastatud mingilgil määral steroid süstidega, peanahal need ei aidanud aga kulmude piirkonnas küll.

Tere Jana, nägin su kommentaari, ei käi siin saidil eriti. Leidsin selle koha netist, et leida "enda suguseid" ja leida võimalikke lahendusi.
Tore kui keegi vastab :)

If you get my book, let me know how you like it!
Hugs!
LeslieAnn

Hei! Lähen Orkutisse ja otsin üles. Muide mu MSN on impstrom1@hotmail.com kui tahad vahel lihtsalt rääkida, sest parem ikka suhelda, kes teab mida sa tunned ja läbi elad. Ma tean ka teisi eestlaseid, kelle alopecia ja olen ka nendega suhelnud, et pole me ühtegi nii üksi oma hädadega. Ning kui teised toeks on alati lihtsam :)

Hetkel ma ühtegi head arsti soovitada ei oska, sest ma juba aastaid ei tegele enam arstide vahel jooksmisega. Mul lihtsalt vahepeal nende ravimite võtmisest keha kannatas ja halb oli olla, et jätsin pooleli ja ausalt ütlen, et palju parem on hetkel. Kuid tee proovi nõelraviga, see võib aidata või oled sa proovinud? Ma eelmine aasta käisin paar kuud, olemine oli väga hea, vere pani kehas ringi käima ja isegi mõned karvad pugesid peanahast välja, kuid jätsin pooleli, kuna keha vajas puhkust ja hetkel ei suuda end motiveerida uuesti käima. Muide aastaid tagasi proovisin hormoonravi, kus mul neerupealseid pärsiti ja sain hormoonravi selle asemel, juuksed hakkasid küll kasvama aga enesetunne oli üli kehv ja lõpuks ikka keha võitles nii tugevasti, et ravi ei toiminud.

Eks nende arstidega on jah nii ja naa. Mul oli alguses hea arst, kes väga tegeles asjaga aga kuna keha aina võitles ravimite vastu ning minul oli ka isiklik soov lõpetada ravimite manustamine siis andis ka tema järele. Ma ei tea, kas sa oled lasknud konrtollida raua ja tsingi sisaldust veres, et alopecia puhul pidi veres tsinki olema lubatust rohkem, et kui tsinki vere palju tuleks minna tsingi vaesele dieedile. Mina pole ühestki dieedist kinni pidanud ja üldse olen arstidele ja ravimitele käega löönud ja elan oma elu omas rütmis. Mingi hetk lihtsalt leppisin olukorraga ja ei lase alopecial segada. Kuidas sul hetkel muidu, et kas omad juuksed veel alles või kannad parukat või oled mütsi ja rätifänn?

Minu lugu on suht vana ja juba ära leierdatud. Alopeciaga puutusin kokku esimest korda kui olin 14, täpselt päeva ei mäletagi, lihtsalt ühe kulmu karvad langesid välja, arvasin, et pole hullu ja ei pööranud asjale tähelepanu. Kuid mõni kuu hiljem avastasin esimesed laigud, ka sellele ei pöörandu tähelepanu, kuid kui need "kasvama" hakkasid algas minu jaoks mööda arste jooksmine, mis kestis aastaid, kuni ise sellest karusellilt maha astusin. Mul on juuksed kaks korda tagasi kasvanud ja hetkel olen seitsmendat aastat ilma juusteta, kuigi mingi valge udu on mul olemas. Haigusega kaasneva raske aja olen üle elanud ja hetkel ei mõjuta haigus mu elu suuresti, vaid vahel on probleeme sobiva riietuse leidmisel või siis on liiga külm. Ja vahel meeldib mul alopecia üle nalja heita. Kas sa hetkel käid mööda arste, ning mis ravisid sa hetkel saad kui saad ning mida sa juba ära oled proovinud ja msi ei ole aidanud?

Tervitus! Eestis minu teada tugigruppi veel ei ole või vähemalt pole sellest teadlik. Ning siingi on vähe eestlaseid ja ega paljud ei teagi üksteist. Kuidas sul siis lood alopecia ja sellega leppimisega ning kas ka oled kontaktis ka teiste eestlastega?

Jana, let me know if I can help. You might want to check out my book, "If Your Hair Falls Out, Keep Dancing!" which has helped a lot of women. You can get it on www.Amazon.com.In the meantime, I'm here for support and advice.